Discordia: Pronto Tomorrow will be cancelled due to lack of interest

1Dec/091

Riia ja Frankfurt

Eile sõitsin Hansabussiga Riiga. Ette tõttavalt pean ütlema, et tegemist oli viimase kahe päeva kõige meeldivama elamusega, sest sellel liinil on päeval 99 kroonine pilet, bussis on WiFi Internet, võimalus sülearvutit või mobiiltelefoni seinast laadida, väga meeldiv reisisaatja ning võimalik ühte teist hambasse saada, kui nälg peaks ootamatult tabama. WiFi kohta niipalju, et pärast Eesti piiri ületamist muutus ka Internet rohkem sümboolseks asjaks ning praktiliseks tööks kõlbmatuks, aga see ei ole vast bussifirma süü.

Lätisse minek oli nagu reis ajamasinaga üheksakümnendate algusesse. Ühest küljest on siin seal värvilised kirjad, teisest küljest on kõik hall -- majad, ilm, inimesed ja meeleolu. Näiteks rongiga sõites tekkis tahtmine nutta: mornid ja apaatsed inimesed vagunis suutsid kuidagi mulle kassiahastuse tekitada. Peatustes ei ole Riias muide perroone ning kui vagunist pileteid ostes pead maksma konduktoritala -- kassast sai pileti 0.50 latiga, konduktori käest ostest tule lisaks maksta veel 0.30 latti teenustasu. Röövimine!

Vaatasin õhtul ära filmi nimega "Push". Iseenesest päris hea ideega film, aga kuidagi prostalt üles ehitatud.

Taksoga sõit on Lätis kallim kui Tallinnas. Ilmselt mitte küll päris kaks korda kallim, aga lähedal sellele. Riia lennujaama tasuta Interneti näiteks leida ei tasu. Peale selle valitseb seal kudidagi imelik õhkkond, mille põhjust ma ei suuda seniajani mõista.

Frankfurt-Hahni lennujaam on tikutoos, pisem isegi Tallinna omast. Tasuta Interneti pole nagu Riiaski. Istekohtadega on seal samuti tuuga, aga õnneks ma ei pidanud seal kaua passima. Minu hotell pidi asuma üsna lennujaama lähedal, kuid selle leidmine oli paras nuhtlus. Ühest küljest andis Google map imeliku trajektoori ning teisest küljest ei ole komme majadele või postide külge kinnitada tänavanimesi siia veel jõudnud. Õnneks suutsin ma pärast mõningast ekslemist kaudsete tunnuste järgi oma asukoha ja hotelli asukoha tuvastada. Hotell ise on päris nunnu ja kannab nime Landhotel Airport-Inn. Nende logo on roosa lehm ja kuigi teenindus koosneb neil vaid ühest poisist, kes kogu aeg millegagi hõivatud on, on tegemist ikkagi päris vahva perefirmaga. Isegi tasuta WiFi on neil olemas. Homme peam saja kilomeetri kaugusel asuvale Euromoldi messile 3D printerite asja ajama minema, kuuldavasti on sinna päris korralik ühistranspordiühendus, aga eks näis.

22Sep/093

Eepohs

Sedapsi. Ma olen viimased kaks aastat seadnud atra e-kaubanduse / e-poodide valdkonnas ja eelmine kuu jõudsin siis punkti, kus ma tundsin, et on aeg traditsioonilistest raamidest välja astuda ning üks viis seda teha oli iseenese peremeheks hakata. Seoses sellega asutasin ma ettevõtte nimega Eepohs (tagurpidi shop.ee) Consulting eesmärgiga aidata inimesi ja firmasi, keda see valdkond huvitab -- või kes juba sellega tegelevad -- ree peale. Seoses sellega astun ma muide homme Radissoni hotellis üles Äripäeva poolt korraldataval seminaril, kus ma katsun põgusalt rääkida veebianalüüsi maailma hiilgusest ja viletsusest.

visiitkaart

24Aug/090

Küsimus: Mac OS X ja F4V formaat

Apple Logo

Apple Logo

Paar päeva tagasi kirjutasin ma WordPressile plugina, mille eesmärk oli võimaldada serverisse laetud videote näitamist Flashi mängja vahendusel, ilma, et peaks jääma lootma kolmandate osapoolte heasoovlikusele. Flashi poole pealt kasutasin ma sellist vidinat nagu Flowplayer, mis seniajani on täietnud kõik minu lootused sellele. Ometigi on mul ajapikku tekkinud paar küsimust.

Kas keegi oskab mulle soovitada tarkvara, mis töötaks Mac OS X (Intel) all ja mis konverteeriks asju F4V formaati? Ma kasutan hetkel programmi nimega HandBrake, kuid see konverteerib mu kraami M4V kujule, mis on halb, kuna tundub, et see vormindus eeldab enne mängima hakkamise algust kogu kraami kohale tõmbamist. Mulle meeldiks, et juba laadimise ajal mängima asutaks.

Kas Flowplay on üldse parim valik?

16Jul/091

Korras kodu kodukord

Umbes nii kaua kuni ma olen Suur-Ameerikas elanud on mind seal saatnud needus kohaliku Quasimodo näol. Kui Quasimodol jätkus sündsust raamatu lõpus maha surra, siis Jaak (see on ta nimi) ei ole mingisugune aumees. Küürakas, nupust mitmest kohast nikastanud paadunud alkohoolik on samasuguse naise, lapse ja semudega aastaid rikunud kõigi majaelanike meelerahu. Kuni viimase ajani.

Ei, minu teada ei ole ta parematele jahimaadele läinud, kuid viimane nädal aega on ta oma jubedast korterist oma jubedat kola välja tassinud ning ümber maja laiali laotanud. Tema prussakafarm üritab paaniliselt laiali joosta ning paar päeva tagasi vedas ta suure kotiga trepist alla midagi nii haisvat, et mul kadus igasugune huvi koju minna.

Üleeile tekkis äkitselt tema katkise vineerukse asemel korralik ja soliidne rauduks ning majas on juba kaks päeva olnud vaikus ja rahu. Kas tõesti olen ma tast vabanenud? Kas seda kõlinat kuulete? See on see hääl, mis tekib siis kui kinnisvara hind tõuseb ...