Mis on Apple iPad?
Henrik Roonemaa kirjutas tänases päevalehes, et Apple jooksis oma eile välja hõigatud iPad-iga lati alt läbi. Mina väidan, et latt on vaid sellepärast püsti, et Henrik ootas vale lati juures. Tuues võrdluseks kaks Apple varasemat megahitti: digimuusikamängija ja nutitelefon, siis kumbki ei olnud uus toode ja kumbki ei olnud ka revolutsiooniline. Need on olid hoopis tooted, mis olid õigesti tehtud ja mõeldud tarbijagrupile, mida ei eksisteerinud vaid sellepärast, et sobivat toodet ei eksisteerinud.
iPadiga sihib Apple taaskord gruppi, mida ei eksisteeri vaid sellepärast, et seniajani pole ükski toode oma hinna ja kvaliteedi suhtega suutnud seda luua. Henrik nägi selles väljavenitatud iPodi. Mina väidan, et Henrik eksib.
Mida mina näen selle seadmes? Ma näen selle uue põlvkonna seadmete tekkimist, mis mahuvad kategooriasse "consumer computing". Sellele on pisut raske leida korraliku maakeelset vastet, seega ma ei hakka praegud nii ad hoc seda ka välja pakkuma, kuid selle visiooni taga on seadmed, mis on pidevalt võrku ühendatud, pidevalt käepärast ja alati sisse lülitatud ning valmis kasutamiseks. See on mõeldud kasutajale, kellel juba on arvuti ja telefon ning see pigem täiendab neid, kui asendab.
Seda iseloomustab mitu asja. Esiteks on seade üsna võimas, samas ei toeta asi multitaskingut -- jah, see seade lubab korraga käivitada vaid ühe programmi, aga ta jooksutab seda väga-väga sujuvalt.Tegemist ei ole rõhutatult töövahendiga, vaid just tarbimisseadmega, kuigi huvitaval kombel seab ta ilmselt ohtu Executive Level arvutid.
Teiseks on see alati võrgus: WiFi ja 3G kaart hoolitsevad selle eest, et Internet oleks igal ajahetkel kättesaadav ilma eelnevate käivitamiste ja ootamisteta. Isegi sülearvuti ei vedele kusagil lauanurgal oma järge oodates, selle juurde tuleb minna ja nende portatiivsus on siiski makrotasandi portatiivsus.
Kolmandaks ekraan, mis on palju kiidusõnu pälvinud. iPadi praktikas kasutada saanute sõnul teeb Apple üllitis Kindle elu üsna kibedaks, eriti arvestades sellega, et Cupertino firma on sõlminud kokkulepped viie publitseerijaga. Lisaks trügib see personaalse televisiooni turule, mis koos ettevõtte plaaniga alandada telesarjade episoodi hindu oma iStores ei ole kaugeltki võimatu. Vajaduse korral on seda võimalik ühendada ka teleriga, ning sellisel juhul on tegemist 720p funktsionaalsega meediaboksiga.
Natuke üllatav on kaamera puudumine, sest püsivõrgutus lubaks ju ideaalseid videokõnesi. Samas siiski on see mõistetav, sest kaamera on saadaval lisaseadmena ja hinna optimeerimise huvides on arvatavasti tõepoolest mõttekas jätta vabalt valitavaks omadus pilti ümbritsevast maailmast masinasse tõmmata.
Ausalt öeldes olen ma sellisest vidinast juba aastaid unistanud -- teate kui tore on ilma arvuti juurde ronimata Wikipediast asju uurida, diival uudiseid lugeda ning köögis veebist toidufoorumeid sirvida. Minu igapäevases vidinakasutuses tekkis äsja just iPhone ja MacBooki vahele päris suur tühimik, mida ilmselt enne poolt aastat midagi ei täida.
iPhone ekraanitõmmiste tegemine
iPhone on tore asi. Sellel on omad vead, mõned väiksemad, mõned suuremad, aga sellel on ka omad voorused. Paraku kipuvad need voorused teinekord lihtsalt olema kas halvasti dokumenteeritud või sootuks dokumenteerimata. Üks nendest on võimalus teha ekraanitõmmiseid.
Varasematel aegadel kasutati selleks vastavat utiliiti, aga alates iPhone OS v2.0 on seda võimalik teha n.ö. standardvarustusega. Alates versioonist kolm on asi aga mõnevõtta muutunud. Nimelt kui varem sai ekraanitõmmist teha nii, et kui üheaegselt vajutada alla "Home" nupp (see üksik nupp ekraani all) ja "Wake/Sleep" (ülal paremal asuv pisike nupp, kohe kaardipesa kõrval) ja oodata sekund või paar, siis tehakse ekraanist koopia ning pistetakse see fotoalbumisse. Nüüd enam selline lähenemine ei toimi.
Alates v3.0 saab ekraanist pilti teha nõnda, et vajutad "Home" nupu alla ja ainult korraks litsud "Wake/Sleep" alla. Pärast seda sähvatab ekraan korraks valgelt ja kui võimalik, siis tehakse ka fotoaparaadi katiku häält. Tõsi, tundub, et osa aplikatsioone võtavad helipuldi enda kätte ning häält ei kosta, kuid operatsioonisüsteemi vidinatega seda muret pole. Väga lihtne nipp, aga ma pidin selleks pool tundi internetis surfama. Tulemuseks on albumis asuv PNG fail, mida saab siis arvutisse tõsta nagu suvalist muud fotot.

